Võitlus mitmesuguste nägemisehäiretega on alati olnud väga tähtis eluvaldkond. Ometi on see just meie päevil omandanud erilise aktuaalsuse. Kaasajal töötab ikka suurem hulk inimesi nägemisfunktsiooni ülekoormuse tingimustes. Selle tingivad töö arvutitega, displeid jm. elektroonilised riistad, televiisorite ekraanid, lugemine mitteadekvaatsetes valgustingimustes ja veel paljud muud mõjurid. Siia loetelusse tuleb kindlasti lisada veel „ohutustehnika“ tingimuste rikkumise negatiivne toime – selliseks võib täie veendumusega nimetada vahepausideta tööd. Taoline töö lisab omakorda kaaluka osa nägemiskoormuse kestusele ja intensiivsusele.

Kaasajal on „vanadele“ hästi teadaolevatele ja juba küllaldaselt uuritud silmahaigustele – kaasasündinud silmahaigustele, põletikele jm. - lisandunud uued haigused – „visuaalne kompuutrisündroom“, kontori silm“ jm.

Viimase kahe aastakümne jooksul on arvutid koos nendega kaasnevate keerulise koostisega elektromagnetiliste väljadega „olnud kahtluse all“ kui võimalikud närvihäirete, südameveresoonkonna vaevuste, günekoloogiliste haiguste ja isegi raseduse katkemise põhjustajad. Kuid aja jooksul on paljule loetletule leitud muid piisavalt veenvaid seletusi.

Nii on selgunud, et kauane ühes ja samas asendis viibimine arvutiga töötamisel põhjustab vereringe seiskumise väikses vaagnas ning soodustab selliste haiguste progresseerumist, kui hemorroidid ja krooniline eesnäärme põletik meestel. Mis puutub naistesse, siis on juba kaua aega peetud vereringe seiskumist väikeses vaagnas emaka müoomi kasvu kiirendavaks faktoriks. Needsamad asjaolud soodustavad ka ajajäsemete veenilaiendite progresseerumist.

Töötamine (seejuures tihtipeale ebamugavas) sundasendis allutab selja- ja jalalihased pikaaegsele ülekoormusele, mis põhjustab küllaltki sageli tugiliikumisaparaadi mitmesuguseid häireid ja isegi haigestumisi. Lõpuks võib pingeline töö arvutiga olla nii närvisüsteemi ülekoormuse ja ärrituvuse kui ka unetuse ning muude ebasoovitavate nähtude tekke põhjuseks.

Tänapäevaks on leidnud kinnitust arvuti kahjulik toime silmade limaskestadele, näonahale ja nägemisteravusele tervikuna. See avaldub silma limaskesta krooniliste põletikena (konjunktiviitidena), silmalaugude äärte põletikene (blefa-riitidena) ja silmadeümbruse naha põletikena (dermatiitidena). Real juhtudel võivad tekkida veelgi ebameeldivamad silma sisekestade ja võrkkesta kahjustuse tunnused. See viib lõpptulemusena nägemise halvenemiseni, mõningatel juhtudel isegi selle kaotamiseni.

Kuid mitte kõik ei olene ainult arvutist. Kõikidel aegadel on teada olnud krooniliste konjunktiviitide ja blefariitide, katarraktide ning võrkkesta haiguste esinemine inimesel, kaasa arvatud ka n.n. „kooli lühinägelikkus“. Kuid arvutite negatiivne mõju kiirendab ja raskendab nende haiguste kulgu ning suurendab tekke sagedust.

Nägemise ülekoormuse ja algavate silmahaiguste avaldumise vormid on väga erinevad. Selleks võib olla silmade väsimise subjektiivne aisting, silmade kuivus ja lõikavad valusähvatused nendes, pisarate vool ning mitmed muud ebameeldivad tunnused. Mitmesugused normist kõrvalekaldumised avalduvad ka objektiivselt, neid sedastab silmaarst spetsiaalsel ülevaatusel kas instrumentaalsete või laboratoorsete uuringutega.

Viimasel ajal saab nii meditsiinitöötajatele, kui ka laiemale avalikkusele järjest rohkem teatavaks tõsiasjad, mis kinnitavad vitamiinide ja bioelementide otsustavat osa inimese tervises. Viimaste aastakümnete jooksul on tänu uuringutele ökoloogia, biokeemia, nutritsioloogia (toitumise õpetuse) ja bioelementoloogia vallas leidnud kindlat tõestamist, et pinnases, taimedes ja toiduainetes suureneb pidevalt mürgiste mikroelementide hulk, samal ajal kui vitamiinide ja eluliselt vajalike (essentsiaalsete) bioelementide sisaldus väheneb. See kardinaalne ilming avaldab ikka suuremat mõju kaasaegse inimese tervisele ja nõuab meditsiinilt hädavajalike meetmete kasutusele võtmist sellise inimese tervise kaitseks. Nende meetmete eesmärgiks on inimorganismi mikro- ja makroelementide sisalduse säilitamine vajalikul tasemel, küllaldane varustatus vitamiinide ja muude tähtsate mikronutrientidega.

Kõik eelpoolöeldu omab vahetut seost silmade ja nägemisega tervikuna. Organismile vajaliku vitamiini või mikroelemendi vaegus võib kutsuda esile või kiirendada haiguslikku protsessi, samal ajal kui organismi normaalne mikronutrientne staatus võib nõrgendada seda või hoida selle tekkimise üldse ära.

Biolisandi MIRRA-SILM retseptuuri väljatöötamisel viidi tema koostisesse lisandid, millised on enim vajalikud silmade funktsiooni tagamiseks. Selleks on β-karotiin (A vitamiini eelkäija), tsink, luteiin, mustika antotsiaanid. Järgnevalt paar sõna igast koostisosast.

Mustika ekstrakt sisaldab väljendunud antioksüdantsete omadustega bioloogiliselt aktiivseid aineid (antotsiaane). Antotsüaanid neutraliseerivad silma kudedesse kogunevaid vabu radikaale, parendavad mikrotsirkulatsiooni ja avaldavad tugevdavat toimet kapillaaride seintele. Ergutavad nägemispigmendi rodopsiini sünteesi, soodustavad adaptatsiooni vähenenud valgustuse tingimustes töötamisel, suurendavad nägemisteravust ja vähendavad silmade väsimist pikaaegsel nägemise koormamisel. Antotsüaane leidub ka mõningates teistes taimedes (näiteks musta sõstra marjades), kuid nende sisaldus seal on mitmeid kordi väiksem.

Luteiin – (rasvlahustuv pigment, karotinoid) ja tema derivaat – seakvantiin kujutavad enesest peamisi pigmente. Need bioaktiivsed ained kaitsevad silma kudesid (esmajoones – võrkkesta) valguse lammutava toime eest (ekraneeriv funktsioon), UV kiirituse toimel tekkivate vabade radikaalide eest (antioksüdantne funktsioon). Luteiin on vajalik nägemise halvenemise profülaktikaks nägemisfunktsiooni pikaaegse ja intensiivse koormuse korral – töötamisel arvutiga, sofittvalgustitega, elekterkeevituse korral jne., lisaks sellele kõigile eakatele inimestele, eriti areneva võrkkesta düstroofia korral. „On olemas veenvad tõestused luteiini tähtsast osast glaukoomi varase arenemise profülaktikas – luteiin takistab nägemisnärvi piirkonna rakulist destruktsiooni (purustamist)“. (Tervihoiuministeeriumi ekspertiisiotsus).

Tsink täidab organismis väga paljusid funktsioone, kuna kuulub sadade fermentide koostisesse (biokeemilisi reaktsioone ja protsesse juhtivad valgud). Organismi adekvaatne tsingi sisaldus tagab paljude organite ja süsteemide töö normaalsel tasemel, samal ajal kui selle mikroelemendi vaegus põhjustab arvukaid tõrkeid nende töös ja sageli ka haigusi. Mis puutub nägemist, siis kaasnevad väljendunud tsingi vaegusele värvuse vastuvõtmise häired. Tsingi vaegus aitab kaasa selliste haiguslike protsesside arenemisele, nagu katarrakt, võrkkesta irdumine. Tsink on vajalik ka nägemispigmendi rodopsiini sünteesiks, mis kaitseb silma ereda valguse eest.

β-karotiin - A vitamiini eelkäija muutub organismis nimetatud vitamiiniks. A vitamiini tähendus nägemisele on erakordselt suur, mida peegeldab isegi vitamiini nimetus: retinool ladinakeelsest sõnast retina – võrkkest. Retinooli vaeguse korral halveneb sinise ja kollase värvuse vastuvõtmine. Suur tähtsus on sellel, et A vitamiin hoiab nägemisteravust normaalsel tasemel, tagab värvitunnetuse ja adapteerumise hämaruses (väldib „kanapimedust“).

Mis puutub toidulisandi kasutamist, siis leiab MIRRA-SILM kõige laiemat rakendust, seepärast et teda saab kasutada profülaktilise ja raviva vahendina kõikide suurenenud nägemiskoormuse ja nägemise nõrgenemise korral. Kuigi toidulisandi suvaline koostisosa suudab juba iseseisvalt avaldada soodsat toimet sellele või teisele silma struktuurile ning funktsioonile, on nende koostoime ühises toidulisandis oluliselt suurem lihtsast liidetavate summast.

Bioloogiliselt aktiivne toidulisand MIRRA-SILM (pakendis 50 kapslit á 0,5 gr) sisaldab bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis tagavad (2 kapslit päevas) inimesele vajaliku päevase tsingi normi 100 %, β-karotiini – 80 %, antotsüaanide – 40 % ja luteiini – 20 %.

MIRRA-SILM põhikuuri pikkus on 25 päeva. Pärast põhikuuri lõppu võib juba paari päeva pärast teha samamahulise korduskuuri. Pideva töö korral suure nägemiskoormuse tingimustes tuleks MIRRA-SILM kasutada profülaktilisel eesmärgil 2 – 4 korda aastas.

Biolisand MIRRA-SILM ei kutsu esile mitte mingeid mittesoovitavaid kõrvaltoimeid. Kasutamise vastunäidustuseks – nagu iga teise biolisandi korralgi – on võimalik individuaalne mõnede koostisosade mittetaluvus.

Lõpetuseks tuleb rõhutada ühte väga tähtsat asjaolu. Bioloogiliselt aktiivsete toidulisandite kasutamise tulemuslikkus on tingitud organismile vajalike ainete sisaldusest nendes (vitamiinid, mikroelemendid); nende toime mehhanism – nimetatud ainete defitsiidi täiendamine kas nende vajakajäämise või suurenenud tarbimise tulemusena. Mõnede välismaiste kompaniide katsed toota kallihinnalisi biolisandeid põhimõttel „kõik ühes“ – lülitades nende BAT koostisesse kümneid koostisosi – ei ole osutunud edukaks. Paljud vitamiinid ja mikroelemendid pidurdavad üksteise imendumist soolestikust, kuna nad osutuvad antagonistideks oma toime poolest ühele või teisele organismi protsessile või siis kaotavad nad lihtsalt oma toime, kui nad on lülitatud ühte kapslisse või tabletti koos teiste ainetega. Seepärast on õige lähenemine BAT kasutamisele profülaktilisel, tervistaval või ravi eesmärgil (arsti kontrolli all) selline, et neid kasutatakse vaid siis, kui neid on organismile tõesti vaja ja seejuures mõistlikes annustes.

Kompanii MIRRA biolisandite valik lubab järgida just sellist põhimõtet ja kasutada kombineeritud toimivaid skeeme MIRRA-SILM jm. biolisanditega paljude seisundite korrigeerimiseks, seejuures mitte ainult nägemishäirete, vaid ka teiste süsteemide kaasuvate funktsioonihäirete korral. Nii on juba saabunud esimesed vastukajad kombineeritud BAT skeemi (MIRRA-SILM ja MIRRA-FERRUM) kõrge toimivuse kohta progresseeruva silmanägemise halvenemise korral, mis kombineerub organismi nõrgenemise, asteenia, vere hemoglobiini sisalduse vähenemisega. Soovitatav standardne BAT skeem sellistel juhtudel on järgmine:

Biolisandid    Tablettide/kapslite arv 1 võtmiskorraks    Võtmiskordade arv    Kuur päevades
MIRRA-SILM      2     2     25
MIRRA-FERRUM     1-2     2     25
     Vaheaeg – 3 päeva        
MIRRA-SILM     1     2     25
MIRRA-FERRUM     1     2     25

Pakendeid kokku:
MIRRA-SILM – 3;
MIRRA-FERRUM – 3

On teada palju selliseid juhtumeid, kui nägemise halvenemine on kombineeritud mingite ainevahetuslike muutustega, mikrotsirkulatsiooni ja veresoonte seinte läbitavuse häirete ning veel muude haiguslike ilmingutega. Biolisandite määramine osutub paljudel sellistel juhtudel kasulikuks, vahel aga absoluutselt vajalikuks. Kuid need probleemid, samuti kui MIRRA toodete kasutamine silmade limaskestade või silmakontuuri naha patoloogiate korral jäävad väljapoole käesoleva artikli raame ja leiavad käsitlemist eraldi publikatsioonis.

Kirjandus:

Рудаков И., Панюшин С., Кондэ Л.
Биологически активные добавки к пище. М., ЗАО „МИРРА-М“ 2001, 98 с.

Аксенова Е., Голубков А., Кондэ Л. Рудаков И.
МИРРА-ЛЮКС : Биологически активные добавки к пище. М., 2004, 96 с.

Кондэ Л. МИРРА и компьютер. МИРРА-ЛЮКС, 2005, № 5-6
Рудаков И. (ред.) Биологически активные добавки к пище (справочник). М., ЗАО „МИРРА-М“ 2009, 160 с.

I.Rudakov, med. teaduste doktor, teadusdirektor
A.Golubkov, keemiateaduste kandidaat, peatehnoloog
J.Aksenova, osakonnajuhataja
L.Konde, med. teaduste kandidaat, kõrgema kategooria arst