NIISUTAV KREEM KUIVALE NAHALE jojoobi ja aleksandri loorberi õlidega

Igapäevase hoolduse liin MIRRA-DAILY – NIISUTAV seeria
 

•    Niisutab aktiivselt nahka
•    Tugevdab naha kaitsebarjääri
•    Hoiab kauaks ajaks kinni niiskust

Koostis: emulsioonikompleks soja- ja kookoseõli baasil, deioniseeritud kavitatsioon-aktiveeritud vesi, jojoobi ja madagaskari aleksandri loorberi (Panai puu) õlid, linaseemnest saadud F vitamiin, naatrium laktaat, lutserni ekstrakt, apelsini, mürri ja piparmündi eeterlikud õlid, lõheliste kalade niisa DNH.

Naha niisutamise all ei tule iga kord mõista selle varustamist täiendava niiskusega: kui vettsäilitav süsteem ei ole korras, siis ei püsi vesi epidermise kõige pindmisemas kihis – sarvkihis – kuigi kaua. Meie nahka võib võrrelda kindluse müüriga, kaitsebarjääriga, mis ümbritseb organismi. Kui barjäär on kahjustatud või lihtsalt nõrk, siis hakkab nahk kiiresti niiskust kaotama, mis avaldub kohe tema väljanägemises: ta kaotab osa oma prinkusest, muutub tuhmiks, läiketuks, hakkavad tekkima kortsud.

Kuiv nahk on sümptomite kompleks (karedus, plastilisuse vähenemine, mikrolõhed, pingetunne, peened kortsud, ärrituvus, suurenenud tundlikkus), mille põhjuseks on niiskusesisalduse vähenemine sarvkihis. Meetmed kuiva naha niisutamiseks peavad sisaldama kõigepealt meetmeid tema barjäärse struktuuri tugevdamiseks.

Asendamatud rasvhapped (linool-, α-linoleen- ja γ–linoleenhapped) – on asendamatud ehituselemendid naha sarvkihi lipiidsete kihtide tarvis. Nendest koosta-takse pikad poolküllastamatute rasvhapete ketid, mis ühendavad lipiidseid bikihte ja paljukihilisi kihindeid. Asendamatute rasvhapete puudumisel lagunevad lipiidsed kihid üksikuteks kihinditeks, mis hakkavad üksteise suhtes nihkuma ja moodustama lõhesid kaitsebarjääris.

Seepärast ongi kreemi aluseks kompleks, mis koosneb jojoobi ja aleksandri loorberi õlidest, mis on rikkad nii asendamatute rasvhapete kui ka F vitamiini (ilu vitamiini) poolest. Vitamiin kujutab enesest omakorda asendamatute rasv-hapete ω-3 ja ω-6 kompleksi. Lipiidid tungivad küllaltki kergelt naha sarvkihi rakkudevaheliste ruumide kaudu sügavusse ja ühinevad seal lipiidsete kihtidega, taastades lipiidse barjääri.

Eraldi tahaks rääkida jojoobi õlist (simmondsia viljade vedelast vahast). Vaatamata poolküllastumatute rasvhapete kõrgele sisaldusele on jojoobi õli erakordselt vastupidav hapendumisele ja tal on oivaline sugulus inimese nahaga: ligi veerandi naha rasvadest moodustavad vaha estrid, mis on oma koostiselt lähedased jojoobi õlile.

Lipiidne barjäär vajab kaitset ülehapendumise eest. Lutserni ekstrakt on flavonoidide (isoflavoonide) tähtis allikas, mis tagab lipiidse barjääri antioksüdantse kaitse, kontrollib lipiidsete membraanide ja rakkudevaheliste struktuuride hapendumisstressi ning ülehapendumist. Lisaks sellele kiirendavad nad kollageeni sünteesi ja rakkude uuenemist.

Tähtsate niisutajate hulka kuulub naatriumi laktaat (piimhappe sool). Laktaat on NMF-i tähtis koostisosa.

Vee kinnihoidmine sarvkestas on paljus seotud nn. loodusliku niisutava faktoriga, või NMF – Natural Moisturizing Factor. See on väikesemõõduliste hügroskoopsete molekulide kompleks, mis asub korneotsüütide sarvsoomuste pinnal. NMF-faktori koostisesse kuuluvad vabad aminohapped (40 %), pürrilidoonkarboonhape (12 %), piim- ja sidrunhapped ning nende soolad: laktaadid ja tsitraadid (12 %), uurea (7 %), suhkrud, orgaanilised happed, peptiidid. NMF on üks peamistest looduslikest niiskust kinnihoidvatest struktuuridest sarvkihis.

Vee molekule siduvate ja kinnihoidvate ainete kasutamine on suurepärane viis naha niisutamiseks. Suuremõõtmelised polümeersed molekulid kinnituvad naha pinnale ja imavad niiskust, justkui käsn, moodustades sellega midagi niiske kompressi taolist. Selle mehhanismiga „töötab“ lõheliste kalade niisast saadud DNH – desoksiribonukleiinhape. Ta on suuteline kinni hoidma olulise hulga niiskust tänu oma polümeerse molekuli kolmemõõtmelisele struktuurile, mis tal on veisiniksidemete tõttu ( ühes Jaapani patendis on tõdetud, et niisutavate oma-duste poolest ületab DNH oluliselt glütseriini ja kollageeni). Lisaks eelnevale on DNH kasutamine meditsiinis näidanud tema põletikuvastast, kudesid normaliseerivat ja immuunsüsteemi parendavat toimet.

Aroomiterapeutiline kompositsioon on esindatud kuuma apelsini, külmade piparmündilehtede ja mürri sooja kirjalaki aroomi originaalselt segatud nootidega.

Nendel õlidel on iidne ajalugu. Juba Vana Egiptuse 4. dünastia ajal (XXVI-XXV saj. eKr) organiseeriti ekspeditsioone lõhnaainete hankimiseks, millisteks olid sel ajal seeder, lavendel ja mürr. Iidses Hiina rahvameditsiinis kasutati neid õlisid „vananemiseaeglustamiseks, keha ja mõistuse noorendamiseks“. Apelsini tõid Vahemeremaadesse araablased I sajandil, just maurid kasvatasid apelsine Hispaania lõunaosas. Araablased kirjeldasid ka esimestena apelsini raviomadusi. Piparmünti kasutasid araablased rituaalse aroomina, seda mainitakse ka Piiblis, kreeka ja rooma mütoloogias. Kaasaegsed aroomiterapeudid toovad eriti esile mürri õli pinguldavat toimet, ta on näidustatud jõu taastamiseks, kortsude ilmnemisel ja vananeva naha puhul. Õli kõrvaldab emotsionaalse pinge, aitab depressiooni korral, avaldab üldist valutustavat toimet, aitab kaasa kõikide organismi süsteemide noorendamisele. Piparmündi õli rahustab nahka, tugevdab tema kaitseomadusi, ühtlustab värvi. Apelsini õli suurendab naha prinkust, näi-dustatud on ta kuiva naha korral, mis kannatab vitamiinse nälja käes.

A.S.Golubkov
Peatehnoloog