Saagu Päikesest Teile sõber!                                       
Suvi on suurepärane aeg! Suvi on puhkuste ja meelelahutuste aeg, suvi - aeg tervislikuks eluviisiks ja organismi kaitsejõudude varude suurendamiseks. Veetkem suvi endale kasulikul moel - siis saavad teoks Teie lootused tervisele, ilule ja edukusele!
Kuid suvel võivad aset leida ka ebameeldivused. Nende põhjuseks on paljudel juhtudel mitte päris õiged suhted Päikesega. "Kuuma aja kahjulikkus" on kõigile hästi teada. Kõrvetav päike, kuum õhk, liigne kuivus või niiskus. Siia tuleb lisada ka enda isiklik, vahel mittemõistlik käitumine. Seepärast tuletagem meelde mõningaid koolitarkusi, koostagem kodune apteek ja kosmeetikavalimik, ärgem unustagem vajalikku informatsiooni vahendite kasutamise kohta ja - edasi! 
Päevitus 
Päevitus on loomulik reaktsioon päikesekiirte toimele. Kuid päikesekiired kujutavad enesest elektromagnetilist kiirgust, mis sisaldab infrapunast, nähtava valguse ja ultravioletset diapasooni. 
Infrapunane kiirgus ei ole silmale nähtav, kuid ta tungib sügavale kudedesse ja nahk tunneb seda soojusena. Mõõduka tugevusega infrapunane kiirgus avaldab organismile soodsat toimet - ergutab rakkude tegevust ja rakkudesiseste protsesside kulgemist, laiendab veresooni, suurendab verevoolu, tugevdab lokaalset ainevahetust. 
Nähtav kiirgus (valgus) - elektromagnetilise kiirguse spektri osa, mida esindavad seitse värvi (punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne). Valgusekiired tungivad naha sisse, kuid nende põhiline toime teostub nägemisanalüsaatori (silma võrkkesta) kaudu. Silmaga nähtav valgus ja teda moodustavad koostisosad avaldavad oma mõju kesknärvisüsteemile (KNS) ja inimese üldisele enesetundele. 
Ultravioletne kiirgus (UV) koosneb pikalainelisest (UV-A, lainepikkus 400-315 nm), keskmiselainelisest (UV-B, lainepikkus 315-280 nm) ja lühilainelisest (UV-C,280-100 nm) diapasoonist. UV kiirgus tungib nahasse kuni paari mm sügavusele, toimides naha võimsa retseptoorse aparaadi kaudu KNS-le ja selle kaudu ka kogu organismile ning kõikidele kudedele.
UV lained ei ole inimese silmale nähtavad ja mõjuvad hukutavalt kõigele elusale. Õnneks peetakse suur osa sellest kiirgusest kinni juba Maad ümbritsevas atmosfääris. Kuid ka selle kiirguse eest, mis Maale jõuab, tuleb ennast kaitsta. Seda teevad spetsiaalsed naharakud - melanotsüüdid, kes toodavad pigmenti melaniini. Just selle pigmendi hulgast organismi rakkudes oleneb naha, juuste ning silma vikerkesta värvus, samuti ka vastupanuvõime UV kiirgusele (ja päevitamise võimalikkus). Melaniini tootmise võime oleneb suuremal või vähemal määral organismi kaasasündinud omadusest, mis antakse järeltulevatele põlvedele edasi pärilikkuse teel. Mida rohkem on nahas melaniini, seda tumedam on selle värvus ja kõrgem UV vastane kaitsevõime. Lisaks organismi loomulikule päikesekiirgusevastasele kaitsevõimele on kosmetoloogias ja oftalmoloogias töötatud välja spetsiaalsed vahendid, kohandamised ja soovitused. Seepärast on töötatud välja "naha fototüüpide (värvustüüpide)" kirjeldus (Fitzpatrick´ järgi). Need kirjeldused on kasulikud nii individuaalse päikese käes ohutu viibimise aja määramisel kui spetsiaalseta päikesekaitseliste vahendite valimisel. Esmane kirjeldus eristab 6 (kuut) nahatüüpi, millest 4 esimest kuuluvad põhja- ja keskmiste laiuskraadide põhielanikele, 2 viimast aga iseloomustavad ekvatoriaalseid maid.
I Valge, roosakas, kahvatu, õhuke ja õrn nahk. Rohkelt esineb tedretähne. Juuksed on heledad, punased. Silmad helehallid, helesinised, helerohelised. Loomuliku naha kaitsevõime kestus päikesekiirte eest - kuni 10 min. Päikesepõletuse tekkimise tõenäosus on väga kõrge, juba 15-20 min jooksul. Päevitust praktiliselt ei teki (naha punetus ilma päevituseta). 
II Hele nahk, tedretähne esineb vähe. Juuksed ruuged, hele-kastanpruunid. Silmad hallid, helesinised, rohelised. Loomuliku kaitse pikkus - kuni 20 min. Päikesepõletuse saamise oht suur, juba 20-40 min järel pideva päikese käes viibimise järgselt. Harilikult tekib nahale vaid kerge päevitus ja on peaaegu märkamatu.
III Nahk on kergelt tõmmu, tedretähne ei esine. Juuksed tumepunakad või kastanjad. Silmad pruunid või sõstrakarva, ka rohelised või hallid. Loomuliku kaitse pikkus - kuni 30 min. Päikesepõletuse saamise võimalus tekib kauem kui 40 min päikese käes viibimise järgselt. Nahk päevitub järk-järgult, päevitus on ühtlane ja küllastunud tooniga.
IV Nahk tõmmu, oliivikarva, tedretähne ei ole. Juuksed tume-kastanjad, mustad. Silmad pruunid. Loomuliku kaitse pikkus - kauem kui 30 min. Päikesepõletuse saamise võimalus väga vähe tõenäoline. Päevitus küllastunud ja püsiv, päikesepõletus tekib väga harva.
Äratoodud kirjeldused kinnitavad teadaolevat : mida heledam nahk, seda suurem on selle tundlikkus päikesekiirte suhtes. Hele nahk tavaliselt ei päevitu, vaid kõrbeb; saavutada sellise naha korral märgatavat ja ühtlast päevitust on üsna raske. Selles ei ole mitte midagi kummalist, sest hele nahk on kõige vähem kaitstud melanotsüütidega UV-kiirituse eest. 
Mis puutub päikese käes lubatud viibimise aja arvutamist, siis selleks kasutatakse tavaliselt kahte näitajat. Esimeseks näitajaks on - "naha loomuliku kaitse kestus päikesekiirituse eest" (vt. eespool). Teiseks näitajaks on SPF (Sun Protection Factor) ehk UV-kiirituse B-tüüpi (UV-B) fraktsiooni eest kaitsev faktor. SPF-i kõrval olev number näitab päikesekiirituse eest kaitsmise astet, millise tagab vastavat märget kandev kreem. Mida suurem on number, seda kõrgem on kaitseaste (näiteks SPF-8, SPF-15, SPF-22, SPF-30). Kuid ei maksa arvate, et need numbrid näitavad lubatavat päikese käes viibimise aega. See on ka arusaadav, sest päikese käes viibimise aeg sõltub teisest näitajast - naha loomulikust kaitsevõimest. Seepärast kasutatakse arvestamisel teistsugust valemit : lubatav päikese käes viibimise aeg pärast kreemi pealekandmist võrdub päikesekaitse aeg (SPF) korrutatuna naha loomuliku kaitse ajaga. Näide : Kui II tüüpi nahale (loomuliku kaitse aste - kuni 20 min) on kantud peale kreem SPF-15, siis vastavalt arvestusele on päikese käes viibimise lubatud aeg : 20 x 15 = 300 min (5 tundi).
Loomulikult annab taoline arvestus vaid ligikaudse ning tihti ka pikendatud tulemuse (mis puutub lubatavat päikese käes viibimise aega), sest see oleneb lisaks veel ka individuaalsetest kõikumistest ühe ning sama fototüübi piires. Pealegi võib inimene päevitamise ajal käituda täiesti erinevalt : lamada liikumatult päikese käes kõik need "lubatud" 300 minutit - või minna vahete-vahel varju, supelda, käia dušši all, katta ennast lina või rätikuga jne. Seega on arusaadav, et saadud UV-kiirguse doos saab nendel kahel juhul olema täiesti erinev. Päevitamise korral tuleb jälgida mõningaid kontrollitud reegleid. Päikesekaitse kreemi kandmiseks nahale (mitte hõõrumiseks) on parim aeg 20-30 min enne ruumidest väljumist. Nii esimesel, kui a kõigil järgnevatel kordadel tuleb kreemi kanda nahale küllaltki paksu ja ühtlase kihina. Ei ole soovitav päevitada kella 11 ja 16 vahel, seda eriti kõrvetava päikese korral. Heleda nahaga inimestel (I ja II fototüüp) tuleb olla eriti ettevaatlik puhkuse esimestel päevadel. Nendel päevadel tuleks kasutada kõrgete SPF näitajatega kreemisid (ja alles seejärel minna üle madalamatele näitajatele).
Päikesepõletus
"Peamiseks süüdlaseks" selles on - UV-kiirguse diapasooni eriti kahjulik spektri osa - elektromagnetiline kiirgus - B (UV-B). Olenevalt naha tüübist ja UV-kiirguse intensiivsusest võib põletuse saada mõnikord juba pärast 15-20 min viibimist lõõmava päikese käes. Põletusega kaasneb naha põletik, mille sümptomid avalduvad selgelt juba paari tunni pärast. Tekib naha punetus ja ärritus; hiljem võivad tekkida mitmesuguste mõõtmetega villid. Mõnikord tekib ka palavik koos külmavärinate ja peavaluga. Rasketel juhtudel võib tekkida organismi veetustamine ja kahjustatud piirkondade infitseerumine. Põletuse sümptomid on eriti ägedad 12-24 tunni pärast, naha pindmiste kihtide ketendamine saabub 4-7 päeva pärast (vahel ka hiljem).
Üheks esmaseks meetmeks päikesepõletuse korral on - päikesekiirte otsese toime lõpetamine nahale. Seejuures tuleb võtta arvesse, et teatud osa UV-kiirgusest võib toimida nahale ka läbi riiete. Ereda päikese ja pilvitu taeva korral võib ka varjus viibides saada osa päikesekiirgusest "peegelduva ultravioleti" näol. 
Rahvameditsiin tunneb tervet rida põletuste raviviise. Nende seas - külm kompress kahjustatud nahale - 10-15 min kaupa 3 korda päevas (kiiremaks valu kupeerimiseks (vähendamiseks või peatamiseks) lisatakse kompressiveele veidikene soodat). Soovitatakse kasutada jahedaid vanne (15 min), kuid kasulikeks peetakse ka sooje vanne (õuna-äädika lisamisega). Paljud nõuanded sisaldavad soovitusi kompresside ja hõõrumiste näol - teega, toore kartuli lõikudega, kurgiga, tomatiga, aprikoosiga ja jällegi õunaäädikaga. Kahjustatud kohtadele soovitatakse panna peale salati- või kapsalehti, määrida keefiriga, hapukoorega, koorevõiga jne.
Kindlaks raviviisiks on tunnistatud ka päikesekaitsekreemid, - needsamad, mida me kasutame ka põletuste ärahoidmiseks. MIRRA tooted sisaldavad ka seeriat PÄIKESEKAITSE. Sellisteks toodeteks on päikesekaitse kreemid - 
•    Päikesekaitse kreem-sprei SPF-8
•    Päikesekaitse kreem-sprei SPF-15
•    Päikesekaitse kreem-sprei SPF-22 ja
•    Päikesekaitse kreem-sprei SPF-30,
milliste koostisesse kuuluvad vitamiinid (E,C, ravimtaimede õlid ja ekstraktid, mis aitavad taastada naha kahjustatud kudesid.
Põletuste korral tuleb võimalikult kiiresti kasutada MIRRA koduapteegi vahendeid. Eeskätt on selleks tervendav Palsam MIRRALGIN, mille toimesus on leidnud kinnitust mitmetes kliinilistes katsetes. Palsam kantakse peale õhukese kihina punetavatele kohtadele, tehes seda korduvalt kuni naha valulikkuse ja turse kadumiseni. Tugevate ja laialdaste põletuste korral soovitame kasutada Geel-palsamit REPAREERIV. See on juba ammu eksisteeriv ja hästi tuntud toimeainete kompleks, mis tagab naha kahjustatud rakkude taastumise (repareerimise). Seda geel-palsamit kantakse alguses peale sagedasti, järgnevatel päevadel aga hommikuti ja õhtuti. 
Ketendamise alates tuleb kaitsta nahka ärritavate tegurite ja päikesekiirte eest - kahjustatud kohtades võivad kergesti tekkida korduvad põletused. On vaja kanda peale süva niisutuse vahendeid - Tervendavaid merelisi koostisosi sisaldavat niisutavat palsamit kuivale nahale, Õunavaha sisaldavat niiskustsäilitavat kreemi jm. 
Tingimata vajalikuks täienduseks võimalike organismi tervisekahjustuste ärahoidmiseks on päikesekaitseprillid. Kuigi kõigil inimestel "ei ole prillide kandmine võimalik", on hea nägemine selleks liiga hinnaline looduse kingitus, et seada seda väiksemassegi ohtu. Ometi on selline oht olemas, sest üha suurem hulk inimesi elab, õpib ja töötab nägemiselunditele osakssaava suurenenud koormuse tingimustes.  Keegi nendest inimestest on seni veel "praktiliselt terve", kuid mõnedel on juba diagnoositud nägemisehaigusi. Sellega paralleelselt eksisteerib väga suur "riskigrupp". Sinna kuuluvad inimesed, kelle silmahaigused on alles peitejärgus, s.t. algstaadiumis, kui inimene veel ei kahtlustagi nende olemasolu. Just eeskätt nendel inimestel tuleks ennast kaitsta. Sellistele inimestele on mõeldud kasutamiseks sõitmisel lõunamaadele või kuumadel kuudel mitte ainult prillid, vaid neil on vaja oma "MIRRA koduapteeki" lülitada ka pakk Toidulisandiga MIRRA-OKO, mida kasutada 1 kapsel 2 korda päevas koos söögiga.
Ei maksa unustada ka tõsiasja, et UV kiired mitte ainult et tekitavad päikesepõletusi, vaid provotseerivad ka kortsude ja pigmentlaikude teket, kiirendades sellega vananemiseprotsessi. Seepärast tuleb juba esimeste ebameeldivate ilmingute tekkimisel lühendada päikese käes viibimise aega, kasutada niisutavaid ja toitvaid kreeme, MIRRA anti-age (vananemisevastaseid) vahendeid, sealhulgas kindlasti äärmiselt kasulikku "kalamarja kosmeetikat). Kuid kõige kindlam meetod päikesepõletustega võitlemiseks on mitte lasta nendel üldse tekkida.
Päikesepiste
Ümbritseva keskkonna kõrge temperatuur ja pikaajaline päikesekiirte mõju (infrapunane, valgus- ja UV-diapasoon) põhjustavad organismi veetustamise, takistavad soojuse äraandmist - tulemusena kaotab organism võime oma temperatuuri säilitamiseks konstantsel (kindlal) normaalsel tasemel. Areneb välja hüpertermia (ülekuumenemine) - organismile ebameeldiv ja isegi ohtlik seisund, mis väljendub kuumarabandusena (antud juhul : päikesepistena). Selle tunnused võivad olla mitmesugused - kergest enesetunde halvenemisest kuni teadvuse kao ja koomani. Enamasti arenevad välja järgmised tunnused - kuumatunne, sage ja ebaühtlane hingamine, sagenenud südametegevus, iiveldus, pearinglus, peavalu, tunne peatselt saabuvast teadvusekaotusest. 
Kui ei ole võimalik saada viivitamatut  arstiabi, tuleb rakendada esmaabi võtteid. Kohe on vaja kannatanule leida jahedam koht (minna või viia kannatanu varju ehk siseruumidesse, kus on olemas õhu konditsioneer). Püüda jahutad organismi, et alandada üleliia kõrget kehatemperatuuri (hõõrumine märgade jaheda veega niisutatud riiete ehk rätikutega, mähkimine märgadesse linadesse). Vähendada organismi veetustamist (vedeliku kadu) - rohke vee - soovitav kergelt soolase vee joomine. Kuid seisund võib halveneda, iiveldusele võivad lisanduda oksendamine ka kõhulahtisus, pulss võib muutuda nõrgaks; sageli esinevad ka säärelihaste krambid. Sümptomite lisandumine tunnistavad tõika, et organismi veetustamine jätkub (organism ei ole enam võimeline omastama sissejoodud vett), higistamisega on organism kaotanud liiga palju vajalikke mineraalaineid, elutähtsate elundite ja kudede varustatus hapnikuga on allpool vajalikku taset. Sellistel juhtudel on kiire arstiabi täiesti vältimatu.  
Milliseid vahendeid sisaldab selliseks juhuseks MIRRA apteek? Seal leidub profülaktilisi vahendeid organismi vastupanuvõime suurendamiseks ekstreemsetes tingimustes. On ka vahendeid, mis toimivad "esmaabina". Järjest kuumemaks muutuvad suved, peamiselt suurlinnades esinev sudu ja ülemäärane kuumus, metsapõlengutest leviv suits hakkavad harjutama meid mõttega, et võimalike ebameeldivuste eest tuleb hoolt kanda juba varakult, nendeks tuleb valmistuda ja tulemusi ära hoida. Seetõttu tuleks suvekuudel sellise profülaktilise vahendina kasutada toidulisandi MIRRA-TSINK kuure : jätkub ühest pakendist (1 kapsel hommikuti söögi ajal 1 kuu jooksul). Kui on plaanis lennureis Lõunasse soojale maale, siis tuleks kuuri intensiivsust tõsta. Näiteks alustada toidulisandi kasutamist juba 2 nädalat enne reisi ja jätkata seda 2 nädala jooksul pärast sihtkohta jõudmist. Sellisel juhul on vajalik varuda 2 toidulisandi karpi ja kasutada 2 kapslit päevas : 1 hommikul ja 1 õhtul söögi ajal. Profülaktika eesmärgiks on täiendada tsingi varusid organismis, mille kulu suureneb oluliselt selliste organismi kaitsereaktsioonide korral, kui adaptatsioon ja kohanemine.
On olemas veel üks toidulisand, mis soodustab adaptatsiooni - MIRRA-KALTSIUM, mille profülaktilised kuurid on vajalikud 2 korral aastas : talvel ja suvel (vajalik vahendi kogus kuuriks - 1 pakend, 2 tabletti 2 korda päevas söögi ajal). Kui on aga ilmnenud kaltsiumi vaeguse tunnused, tuleb minna üle intensiivsemale kasutamisele (8-12 tabletti päevas), nagu võime lugeda meie soovituste käsiraamatust. Kuid MIRRA-KALTSIUMI ei saa rakendada kui "esmaabi vahendit". Ometi võib ülekuumenemise ja päikesepiste ajal esinev suurenenud mineraalsoolade kaotus viia selleni, et isegi ajutine kaltsiumi vaegus avaldab olulist toimet inimese enesetundele. Biolisandi kasutamine 1-2 päeva jooksul (4-5 tabletti kolm-neli korda päevas) aitab kõrvaldada peavalu, lihaste veresoonte spasme (kitsenemist) ja krampe, kiirendab hea enesetunde taastumist. 
Suur osa kuuma(päikese)rabanduse kliinilise pildi arenemises on mitmesuguste organite verevarustuse häirumisel, sealhulgas närvirakkude ja südamelihase hapnikuga varustatuse alanemisel (hüpoksial). Siin peab tuletama meelde epofeeni, suurepärast antioksüdanti mis parendab ja suurendab kudede hapnikuga varustatust. Seepärast tuleb kasutada suvalisi epofeeni sisaldavad toidulisandeid -
MIRRAVIT
MIRRADOL
MIRANDA-3.
Neist viimast kasutatakse kiireks tervise taastamiseks pärast ekstreemsetes tingimustes viibimist. MIRRADOOLI võib kasutada koos MIRRA-KALTSIUMIGA. Doseerimine on endine - 1-2 päeva jooksul 4-5 tabletti kolm-neli korda päevas, seejärel võib tablettide arvu vähendada.
Kuid hoopiski lihtsam on vältida soojarabanduse teket. Selleks tuleb pidada meeles, et organism ei ole (eriti esimestel lõunamaades viibimise päevadel) üldse adapteerunud (kohanenud) järsu kliimavahetusega (täielikuks adapteerumiseks kulub nädalaid) ja ei suuda seega ennast täiel määral kaitsta. "Riskigruppi" kuuluvad siin eeskätt elatanud inimesed ja lapsed. Tuleb kanda kerget ja avarat riietust, mitte istuda päikese käes katmata peaga või lamada tunde rannas kõrvetavate päikesekiirte all. Suurima päikese aktiivsuse tundidel ei ole üldse soovitav ruumidest lahkuda, vaid käia jaheda dušši all oma ruumides. Kuumadel tundidel on vaja tarvitada ohtralt jooke (näiteks mineraalvett) ja üldse ei ole kasulikud õlu ning magusad gaseeritud joogid. Kategooriliselt on keelatud kanged alkohoolsed joogid.
L.Konde, meditsiiniteaduste kandidaat, kõrgema kategooria arst
I.Rudakov, meditsiiniteaduste doktor
J.Hainovskaja, kosmetoloog