Kuuldused, reklaam, tellitud uuringud ja puudulik informatsioon
Enamik meid umbritsevatest kosmeetilistest toodetest kujutavad enesest suureparaseid toitesegusid, mis sobivad sinna sattunud mikroorganismide arenemiseks. Voitluses mikroorganismidega suur osa toote pakendil: tulevik on ohku mittesisaldava (Airless) taara paralt, mis takistab kosmeetilise vahendi ja umbritseva keskkonna kontakti (MIRRA dispenserid). Vaga tahtsad on tootmistingimused ja vastavate sanitaarsete normide ning reeglite taitmine. Mittesteriilsetes tootmistingimustes paastavad mikroobide, parmi- ja hallitusseente tormilise kasvu eest konservandid – bakteriotsiidid ja bakteriostaatikud: esimesed nendest tapavad runnakuobjektid loplikult, teised jatavad nad poolelusasse seisundisse, kuid ei lase paljuneda. Koige ohutumateks konser-vantideks inimesele on looduses esinevad naturaalsed uhendid: enamik eeterlikest olidest, moningad taimsed ekstraktid, salitsulaadid, bensoaadid. Kuid vaga pehme bakteriostaatiline toime (s.t. – suured annused), kitsas spetsialiseeritus (rundab naiteks bakterit, kuid on toimetu hallituse suhtes) muudab toimiva antimikroobse kompositsiooni valiku protseduuri vaga keeruliseks ning ei voimalda moningatel juhtudel tulla toime ilma spetsiaalsete konserveerivate vahenditeta.
Selles artiklis raagime me parabeenidest, tapsemalt kull – negatiivsetest arvamustest, mis pohinevad oletustel ja on kujunenud reklaamiliste „standardite“ pohjal.
Kui me oleme kulmetunud, neelame alla aspiriini tableti, kuid ei motle sellele, et tableti nii palavikkualandav kui poletikuvastane toime tuleneb uheainsast tableti koostisosast - salitsuulhappest. Looduses leidub seda toimeainet pajukoores, vaarika, mustika, maasika ja kirsi marjades. Aspiriin – see on atsetuulsalitsuulhape, salitsuul- ja aadikhappe keeruline ester. Samamoodi on nimetus parabeenid estrite grupi uldnimetus: metuul-, etuul-, propuul- jne., ainult mitte orto- ja hudroksibensoehapped (keemilised terminid „orto“, „meta“ ja „para“ annavad teada, millises bensoolronga osas „asub“ OH-grupp.
Parabeenid, fenoksimetanool, salitsuul-, bensoe- ja aniishape, bensuulpiiritus on ammusest ajast tuntud kui looduses esinevad konserveerivad ained (kuigi neid saadakse reeglina sunteetilisel teel), seetottu voib neid teatud pingutusega vaadelda kui „looduslikke“.
SOFT-Journal (Russian version) 2/2006, p. 91
Moodunud sajandi 20-ndatel aastatel tehti ettepanek kasutada parabeene toiduainete ja ravimite konservantidena. Peamiselt kull kui juba olemasolevate vahetoimivate konservantide: bensoe- ja salitsuulhappe alternatiividena. Praeguseks on peaaegu terve sajandi kestel viidud labi sadu kliinilisi uuringuid ja kogutud rikkalik kogemus nende kasutamiseks meditsiinis, toiduainete toostuses ja kosmetoloogias. Parabeenide mikroobidevastane toime on seotud peamiselt nende mittespetsiifilise voimega adsorbeeruda mikroorganismide rakumembraanidel. Seejuures saab hairitud membraanide labitavus ja muutuvad membraanivalkude funktsioonid.
Kas tanapaeval ei ole veel olemas otseseid toendeid parabeenide kantserogeense toime suhtes?
Koiki parabeene on lubatud kasutada kosmeetilistes vahendites Euroopa Liidus, USA-s ja isegi Jaapanis – kus on maailma koige rangem tervishoiualane seadusandlus – erinevalt naiteks formaldehuude eritavatest konservantidest, millised on seal keelatud: diasolidiniil- ja imidosolidiniilkusiaine, MDM- ja DMDM-hudantoiin, hudroksimetuulglutsinaat ja bronapole, milliseid kasutatakse muuseas laialdaselt kogu ulejaanud maailma kosmetoloogias (lugege tahelepanelikult etiketil olevat „Koostist“).
Tanapaeval populaarne „paraben free“ kosmeetika on vaid ilus muuginipp, mis voimaldab „maarida kaela“ oma toodangut naiivsetele arahirmutatud ostjatele. Me olema juba jatnud seljataha eelmised „…free“: „glutseriini mittesisaldavad“, „hormoonivabad“, „modifitseeritud geenide vabad“ ja veel paljudki muud nn. „vabad“. Ja milline on siis tulemus? Fiktsioon! Ulilihtne on kaima panna kararikas reklaamikampaania, lasta valja mingi seeria lastele moeldud massaaziolisid voi mahapestavaid dusikompositsioone ja varustada need tooted kirjaga „parabeenivaba“ –teatavasti voivad veevabad valemid hakkama saada ilma suvalise konservandita! Voi luua „parabeenivaba“ kosmeetika monede uusmoodsate, kuid veel praktiliselt labiuurimata konservantidega, milliste voi-malik kantserogeenne toime on veel uurimata. Ja see viimane „ariplaan“ on palju hullem suvalisest vaatepunktist lahtudes.
Enne kui muutuda negatiivselt meelestatuks parabeenide suhtes, lugege labi kumnekahekumne toote koostis oma olemasolevas apteegis. Kuid votke kindlasti arvesse tosiasja, et meditsiinis nimetatakse metuul- ja propuulparabeeni vastavalt „Nipagin“ ja „Nipazol“. – mis tuleneb kompanii Nipa Hardwicke nimest, mis juurutas toostuslikku tootmisesse parabeenide saamise meetodi.
Ladinakeelne nimetus Nipagin, Nipazol
Farmakoloogiline grupp Antiseptikud ja desinfitseerivad ained
Koostis ja valjalaske vorm Alusaine ravimvormide valmistamiseks
Parabeene kasutatakse konserveerimaks selliseid tooteid, kui viirustevastane salv ATSUKLOVIIR, poletikuvastased ained (DICLOFENAK, KAPILAR), antiallergilised preparaadid HUDROKORTISOON, taastavad ained KONDROKSIID, kohasiirup KODELAK ja tuhanded muud ravim- ning ravimprofulaktilised vahendid nii salvide, kreemide, geelide kui siirupite kujul. Seda nimekirja voiks jatkata lopmatuseni, seeparast et kogu farmakoloogia ajaloo jooksul ei ole loodud mitte midagi toimivamat, ajaga kontrollitud ja teaduslikult labi uuritud koikide toksikoloogia kriteeriumide nouete kohaselt.
Nipagini ja nipazoli kasutatakse laste gunekoloogilises praktikas tupe surve all loputamiseks tudrukuta haigestumisel trihhomanaassesse kolpiiti. No kas kolab lopuks veenvalt?!
Metuul- ja propuulparabeeni kasutatakse muide paljudes maades toiduainete konserveerimiseks: Toidulisandite Assotsiatsiooni Direktiivide alusel on kummagi aine lubatud kontsentratsioon toiduaines kuni 0,1 %.
Kui ka Teie ka nuud veel ei ole veendunud, et parabeenid ei kujuta enesest mitte midagi kohutavat, siis lugege „klassikat“:
О.Е.Беликов, Т.В.Пучкова. Консерванты в косметике и средствах гигиены. 2003.a.
Perioodika:
Парабены и рак молочной железы // Сырье и упаковка № 6 (65).
Много шума из-за…парабенов // Сырье и упаковка № 4 (43).
Вреден ли метилпарабен // Косметика & Медицина №. 1/2003.
О консервантах без предрассудков // Новости в мире косметики № 5/2002
A.Golubkov
keemiateaduste kandidaat
